Vanu eesti ütlemisi metsamustika kohta on siin teema järgi leida – ilmaennustused, marjametsas tekkivad inimsuhted :), silma- ja kõhutervis.
Ilm ja viljasaak
Suhted
Tervis: Nägemine
Tervis: Kõhule kasuks
Ilm ja viljasaak
- Mustikas toovat musta öö.
RKM II 385, 433(25)<Pärnu1.<Tori/L.Rohtla 1985
- Mustikad mustenevad, ööd pimenenevad. Ehk: kui mustikad valmis, lähevad ööd pimedamaks.
E8010,79(322)<Hellenurme/M.J.Eisern
- Mustikad toovad musta öö (=kui mustikad küpsed, muutuvad ööd pimedateks).
E8013,79(240)<Põlva,Puurim/M.J.Eisern - Kui sinikaid palju metsast leida on, siis on rukkisaak hia, kui mustikaid, siis odra.
E19013(13)<Tartu/ A.Behrens
- Kui mustikaid, murakaid, sinikaid palju – on ka rukkid palju.
HII53,463(120)<Simuna/M.Bõdur - On mustikatel palju marju, tähendab vihmast sügised; on aga palukatel palju marju, tähendab kuiva sügised.
ERAII46,319(490)<Kõpu/J.P.Sõggel
Suhted
- Mustika-marja plekid ei lähe enne välja kui nende aeg mööda, kui nad maha kukkuvad.
HII24,179(17)Karula<Helme<Jõgeveste - Mustika marja tõmmati puukammiga varte küllest väikse korvi sisse, korv pandi oksa alla ja kammiti marjad sisse. Väiksest korvist kallati marjad suurde korvi. Kodu puhastati marju sõelaga, väikesed purud läksid läbi sõela maha ja pikemad kerged purud, mis raputades peale tõusid, võeti peoga pealt ää. Marjul käidi enamast ikka rühmas, lapsed ja vanad oidsid rohkem ise kampa, täied tüdrukud ja poisid jälle ise kampa, aga olid vahest segamine koos, kui marjasaak hea oli. Aremad tüdrukud oidsid rohkem naiste ligi, naised olid julgemad poissa urjutama kui nad tulid tüdrukute marju ää võtma.
Sõtkes oli üks suur uhke tüdruk, kui poiss ta käest marju tahtis siis ta ei and eaga poisile näputäitki, üks poiss võttis vägisi tal marju ja ajasid rüselemisega muist maha, siis tüdruku meel sai pahaks ja hüüdis poisile järele: “Mingu nad so sees nii peeneks nagu jahu leem!”. Vanem naine ütles: “Eks sa võind tale paar peotäit anda, näe nüüd läksid kõik maha?”.
Emilie Poom 1939
ERAII260,67/8(120)Rapla, Kabala vald, Pühatu k., Märjamaa k.
Tervis: nägemine
- -See ütlemine on küll päris õige, et kui mustikaid volilt söed läheb nägemine selgemast. Elan nüit Kukrusel, arvasin, et mis metsa menija ma enam ku silmad nigu udused, et kas ma näengi marju korjada, aga – pag.75- nii kui ma natuke olin marju söend, läksid silmad nagu imeläbi selgest.
A.Vetekaja 1987
RKMII400 74/5(14)<Iisaku, Sälliku k. - Kästi mustikaid süüa, siis on silmad terved ja näeb hästi. Need inimesed, kes elasid mustikaraba ääres ja tarvitasid pidevalt mustikaid, olid head nägijad ja ei pidanud prille tarvitama.
H.Kull 1987
RKMII399,36(18)<Põltsamaa<Umbusi k.
Tervis: Kõhule kasuks
- Kuivatatud mustikad – kõhutõbede vastu.
Erna Welson, 61.a.(1978)
RKMII331,254(57)<Väike-Maarja khk,Vao vald, Avispea k./A.Korb - 1860.a. möllas V.Vändra vallas, Aluste külas kõhutõbi. Suri korraga 6 inimest. Selleaegne Vändra õpetaja Sokolovski käskis metsast korjata mustikaid ja ainult neid süüa.
August Tenno 1938
ERAII179,349(24)<Pilistvere, Kabula v., Meosaare k.<Vändra - Kui kõht lahti – tuhka süüa, kriiti sealiha kõrvetada. Ube kõrvetada. Mustikamoosi võtta.
R.Viidalepp 1936
ERAII195,220(40)<Varbla, Saulepi v. Helmiküla - Kõtu haigusõ vasta ommava` ainokasõ` kuivatõduva`mustigõ`, ega muu mia`ke nii hää ei olõ! – pag.692 – Mul tütre poig tahtsõ; o kogone an` koolda`, verega ai vällä, a ko nakseva` kuivatuise mustiket andma, ae` parase – sai tervest.
ERAII155,691/2 130<Setu, Järvesuu v. Saarenpää k.<Jätsimanila - Mustikaid tarvitatakse arstirohuna supiks keedetult kõhulahtisuse korral, mõjub kõhtu kinnitavalt. Ka toored marjad ei olevat laita süüa niisugusel korral.
Artur Kroon 1938
ERAII203,419(14)<Otepää, Vastse-Otepää v. - Kui kõht lahti on, võtta ärakuivatatud mustikad pudelisse panna piiretust peale kallata, ja soojas kohas hoida, kuni vedelik mustaks läheb siis seda vedelikku veega sisse võtta on kõht terve.
L.Berg
E56686(156)<Tallinn - Neeruhaiguste vastu on head mustsõstramarjad. Samuti aitavad sel puhul kibuvitsa- ja mustikatee. Lodjapuu marjad paljalt süüa – aitavad samal puhul.
E.Aer 1961
RKMII111,44(1/7)<Muhu, Ridasi k. - Kui kõht lahti, siis võeti pajapõhjast ja ahjuaugust tahma ning pajaalt tuhka. Seda võetud siis sisse. Selle vastu olevat ka kuivatatud mustikad. Kui lapsel kõht lahti, kohe ikki õige koledasti; siis oli ta nõiutud. Seda arstiti peale lugemisega ja muuga.
ERAII42,188(25)<K.-Jaani, Soosaare v. Vissuvere k. - Mustikavarte vesi põiehaiguste vastu.
A.Lindre<Leena Uustalu u. 80.a. (1969)
RKMII254,376(30)<[Rah) Vetika k. - Kuidas raviti kõhuvalu? Kõhuvalu vastu söödi mustikaid.
Ansla Kk. 6kl. õpil. 1960
RKMII72; 324(3)<Urekste (Antsla raj.) - Kõhuhaiguse parandab kõige mõnusamini mustika marja thee, mustikaid kui neid päikese varjus kuivataks. Kui aga mustika marju saadaval pole, siis mustikate varsi ja juuri päikese varjus kuivatada ehk köetud ahjus pikkamisi todi vee peale umbes 1 supi lusika täis marju lisama. Olen proovinud, et kõrvaldab kõhuhaiguse.
G.Vilberg
ERM130,203(19)<Kursi, Puurmanni v. - Kui lastel kõht lahti, tehti kuivatatud mustikatest teed. Mustikakisselliga sai praavitada kõhuvalu.
H.Jõulme 1979, 73.a.
KKI.KS<Iisaku - Kõhuvalu vastu võetakse sisse türgi pipart ja süüakse mustika leent.
EXII39(274)<T-Maarja, Raadi
Käesolev on väljavõte Eesti Kirjandusmuuseumi arhiividest, märksõnaks “mustikas”. Koostas Laur Koni – aitäh!